
Niisiis, "Alkeemik". Ei oskagi kohe kuskilt alustada. Eks on põhjuseks see, et ma lugesin seda päris ammu.
Raamatust ma otseselt midagi uut ei õppinud. Ma teadsin seda kõike ja sellepärast mul võibolla oligi huvitav. Ma sain lugeda millestki, mis mulle huvi on pakkunud. Äkki pakub siiani, ma pole sellesse eriti süvenenud. Raamat oli hästi kirjutatud, vähemalt minu arvates. Seda oli mugav lugeda. Kui sa ka teemast väga aru ei saa, on see ikkagi suhteliselt kerge lugemine. Muidugi oleks eriti tore, kui sa ka teemast aru saad, sest sellel on sügav tähendus ja võib sind aidata, kui sa arvad, et sul ei lähe hästi. Võibolla ma räägin enda eest, sest mind see igatahes aitas. Ma pean kiitma muidugi ka oma kirjanduse õpetajat, sest mul on viimasel ajal päris tihti nii, et ma saan raamatust paremini aru tänu nendele ülesannetele, mis ta meile koolis annab.
Nagu ma juba ütlesin ei õpetanud see raamat mulle midagi, vaid hoopis kinnitas kõike, mida ma juba teadsin. Ja vahel ei olegi niivõrd tähtis see, et õpid midagi uut, vaid et sa saad kinnitust sellele, et see mida sa tead, on õige.
Ilmselt saate juba aru, et ma püüan pigem ruumi täita, sest mul ei ole sellest raamatust enam midagi kirjutada. Aga ma olen tõesti tänulik, et ma seda raamatut just siis lugsin, sest võibolla mõnel muul hetkel ei oleks see mulle sellist mõju avaldanud.
Kaunist juulikuud ja jääge järgmist postitust ootama! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar