laupäev, 5. aprill 2014

"Lahkulööja" ("Divergent")

Käisin juba teist korda vaatamas filmi "Lahkulööja". Treiler. See teine kord oli väga hea, kuna ma sain jälgida selliseid asju, mida ma esimene kord lihtsalt ei osanud jälgida. Sellised filmid iseenesest ei ole väga mu lemmikud, aga see film mulle täitsa meeldis. Muidugi, ma olen kindel, et igaüks, kes seda filmi vaatama läheb mõtleb samal ajal, et huvitav mis kilda tema kuuluks. Ma arvan, et seda testi oleks päris huvitav teha. Nii, mis mulle selle filmi juures meeldis... No selliste ulmefilmide puhul meeldib mulle kõige rohkem see, et see paneb mind tegelikult ka mõtlema, et kas tulevikus on nii. See meeldis mulle. Selle filmi muusika oli ka väga hea minu meelest. Mu lemmikkoht selles filmis oli see, kui Neli oma isa siiski rongi peale aitas, olenemata sellest, et ta oli Nelja füüsiliselt karistanud ja et ta isa oligi ta suurim hirm. See koht puudutas mind, see oli ainult umbes 5 sekundit pikk, aga see jäi mulle tervest filmist kõige rohkem meelde. Sellesse lühikesse hetke mahtus nii palju emotsioone. Elu mõte selle filmi järgi on see, et sa teaksid kes sa oled. Ega ma ei oska selle filmi kohta midagi rohkem öelda. See oli hea, aga see ei olnud midagi, mis mind väga lummanud oleks. Ma soovitan seda kindlasti nendele, kellele sellised filmid meeldivad. Kui sellele tuleb veel osi tahaks ma neid kindlasti näha (võibolla loen isegi raamatut). Ilusat kevadet! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar