Daniel Defoe "Robinson Crusoe"

Lugesin kohustusliku kirjandusena läbi Daniel Defoe "Robinson Crusoe". Ma ei pettu mitte kunagi raamatutes ega filmides vms. Mõned neist lihtsalt ei vaimusta mind nii väga, aga see ei tähenda, et see oleks halb raamat (või film vms). See raamat oli üks neist. Algus oli igav. See tunne, et tõesti tahaks lugeda tekkis alles lõpus. Samas läks see raamat kiiresti, niiet vähemalt ei olnud seda piin lugeda, sest mitte miski ei ole hullem, kui raamat mis on igav ja mis läheb aeglaselt. Huvitavat oli selles ka. Põnev oli lugeda seda, kui ta avastas mingi uue viisi, kuidas midagi teha. Ja kuna mul tekib alati raamatut lugedes kujutluspilt, siis see kujutluspilt oli ka huvitav ja vahel naljakas. Mul tuleb meelde, et kõige suurem pettumus selle raamatu juures oli see, et need pildid mis seal vahel olid ei läinud lehekülgedena arvesse. Tegelikult need pildid aitasid natuke raamatust aru saada, kuigi need olid väga kentsakad ja natuke arusaamatud. Vahepeal ma mõtlesin, et kas tõesti oleks nii lihtne üksikul saarel ellu jääda? Robinsonil pidi ikka väga palju õnne olema, et ta nii palju asju laevalt sai ja selliste juhuse otsa koperdas, et sellel saarel, kus ta maabus ei olnud ühtegi metsikut looma. Ma ei usu, et seda raamatut saaks väga võtta õpetusena kuidas jääda ellu üksikul saarel. Niisiis, elumõte selle raamatu järgi oleks: Jääda ellu. Siin ei olnud tõesti mitte midagi muud tähtsamat. Soovitada ma seda raamatut ei julge, sest paljudele keda ma tean see raamat ei meeldinud, aga eks see oleneb inimesest. Minu jaoks see raamat midagi erilist ei olnud. Ilusat Jõuluaega!

"Hetk enne uppumist" ("Not waving but drowning")

Käisin Just filmi raames vaatamas filmi "Hetk enne uppumist". Treiler. Nagu kõik PÖFFi filmid, oli ka see natuke teistsugune. Enne filmi oli ka üks lühifilm. Ma ei tea, kas see oli meelega pandud sinna ette, et kas need olid seotud, aga mulle tundus küll, et need kaks filmi olid seotud. Terve filmi ma mõtlesin selle üle ja filmi lõpus sain aru ka. No ma kirjutan lühikokkuvõtte. Oli kaks tüdrukut, Sara ja Adele, kes plaanivad minna New Yorki. Viimasel hetkel jätab Sara selle ära, sest tal on pereprobleemid. Adele läheb siiski. Ta leiab öömaja ühe tuttava juures ja varsti leiab ka ühe sõbranna, kellest kokkuvõttes ei tulnud siiski midagi välja. Saraga on ta ikka veel ühenduses. Sara läheb vanadekodusse tööle ja kohtub seal ühe vanadaami Silviaga. Adele leiab tööd ühe hoone koristajana ja seal saab ta tuttavaks ühe poisiga, kuid sõprusest rohkem neil midagi ei arene. Sara ja too vanadaam saavad väga hästi läbi, kuid kui Silvia ära sureb, siis tuleb Sara ka New Yorki. No ja siis film lõppebki. Mulle see film meeldis. Kuigi selline 'ära põgenemine' on väga põnev ei usu ma väga, et ise midagi sellist kunagi teeks. Selle filmi juures meeldis mulle väga kuidas see oli üles ehitatud, et näidati mõlema sõbranna tegemisi. Ma ütleks, et selle filmi järgi on elu mõte see, et kui sul on keegi kellele toetuda, kasvõi teises maailma otsas, siis saab kõikidest probleemidest üle. Ilusat viimast novembri nädalat!

Filmid "Kolme musketäri" järgi

1978

Pärast raamatu lugemist otsustasin vaadata ka seda Vene filmi. Kahjuks jäi see mul alguses Kohilasse, niiet vaatasin netist 2011-ndal aastal tehtud filmi. treiler. See algas niimoodi, et Athos ja Mileedi olid koos ja ma olin natuke segaduses, aga kui film edasi läks sain aru. See algas nagu musketärid, aga see ei olnud ikka nagu päris raamatu järgi. Näiteks härra De Treville'i ei olnud ja Kaelakee mitte ei kingitud, vaid rööviti. Sellest hetkest läkski kõik teistsuguseks. No ja muidugi, nagu võis arvata, ei saanud Constance surma.Mulle see film täitsa meeldis, kuigi see oli natuke kaasaegsem. Hiljem vaatasin ka vene filmi, kuna ma treilerit ei leidnud panen siia selle kõige kuulsama laulu sellest filmist: laul. See film oli 4 tundi pikk. Ma kahtlesin, kas suudan selle lõpuni vaadata, aga ma tegin selle ära. See oli palju sarnasem, ainult järjekord oli natuke muudetud. Constance ei surnud mitte lõpus, vaid keskel.

2011

See oli tõesti päris hea muusikaga, aga pean tunnistama, et vahepeal oli mul igav. Lõpp oli huvitav. Ma soovitan kindlasti vaadata mõlemat filmi, aga Vene filmi jaoks peab rohkem aega varuma

Alexandre Dumas "Kolm musketäri"



Raamat

Meil oli koolis kohustuslikuks kirjandusesk "Kolm musketäri". Ma arvan, et ma vabatahtlikult ei oleks ma seda lugenud, sest ega see mind väga ei huvitanud. Esimese kahe peatüki jooksul tundsin ma juba endale kaasa, sest see raamat venis ja ma ei suuda kokku lugeda kordi, kui palju ma küsisin endalt, miks nii paljud seda raamatut kiidavad. Mu ema ütles, et algus veniski ja edaspidi läheb põnevamaks, aga ma olin skeptiline. Tal oli õigus. See raamat läks tõesti päris kiiresti, aga ausalt öeldes tahtmine lugeda tekkis mul alles poole raamatu peal ja nii suur huvi, et ma ei suutnud raamatut ära panna, alles viimase kümne peatüki ajal. Raamatust rääkides... Ma naersin nii tihti selle raamatu ajal. Ma ei oleks uskunud, et see nii naljakas on. Ma kujutasin ette seda kuidas nad räägivad. See oli kõik nii viisakas, aga siis oli pandud lause lõppu: ütles ta karjudes. Ma lihtsalt ei kujutanud ette kuidas nad nii viisakalt karjuda said. Tihtipeale naersin ma täiesti õudsates kohtades, sest sõnastus oli nii hea. Kui mõelda, kes oli mu lemmik musketäridest, siis kohe kindlasti Athos. Mulle avaldas nii muljet see, kuidas ta suutis jääda rahulikuks täiesti kohutavates situatsioonides. Mulle meeldis ka see, kuidas ta teener teda austas. Üldse kogu selle ajastu juures meeldis mulle see austus, kuigi vahel oli see minu jaoks kuidagi ebatavaline. No kui küsida, milline tegelane mulle kõige vähem meeldis, siis  on vist ütlematagi selge, et selleks on Mileedi. Samas on päris imeks pandav see, kuidas ta suutis nii hästi end ja oma tundeid taltsutada. Muidugi häiris mind ka Kardinal, aga see selleks. Veel üks asi, mis mulle selle ajastu juures meeldis, oli see, kuidas osati armastada. Mida iganes ka ei juhtunud, taheti oma Armsamale kirjutada. Igatahes meeldis see raamat mulle päris hästi ja olen rahul, et ma ei lasknud eelarvamustest end mõjutada. Elu mõte selle raamatu järgi on esiteks see, et ei saa hinnata inimesi välimuse järgi. Ja kõige tähtsam on see, et kui sul on sõbrad, keda sa usaldad ja kes on valmis sind igas olukorras aitama, saab igast probleemist üle. Ilusat oktoobri lõppu!

 







"Z maailmasõda" ("World war Z")

Eelmine nädal vaatasin ära filmi "Z maailmasõda" Treiler. Tegu oli siis zombi filmiga. Juba selle filmi keskel mõtlesin, et kas ma olin siis nii halvasti treilerit vaadanud, et ma ei saanud sealt aru, et filmi tulevad zombid. Nüüd enne seda postitust vaatasin treileri uuesti läbi ja tõesti, see treiler on niimoodi tehtud, et ega väga hästi ei ole sealt tõesti aru saada, et tegemist on zombidega. Noh, tegu oli tavalise action filmiga, kus maailma lõpp on tulemas ja keegi peab siis maailma "päästma". Selles suhtes ei olnud midagi uut. Filmis oli 1 ehmatuslik koht, mis mulle tõesti meelde jäi. Ma arvan, et neid oleks rohkem olnud, kui ma poleks seda  kodus vaadanud. Kahjuks kinos seda enam ei ole. Mulle meeldis selle filmi juures see, et nendel zombidel oli mingi nõrkus ka, mitte ainult, et ajud sodiks lasta ja korras. Huvitav oli minu jaoks see, kuidas neid zombisi ei huvitanud tõesti mitte miski muu, kui ainult saak. Nad ei pannud muud tähele. Nad hüppasid kastutelt alla ja ronisid mööa seinu üles, et inimesi kätte saada. Filmi keskel mõtlesin, et äkki on see film  teistsugune, et äkki seekord muutub peategelane ka zombiks? Ei, selles suhtes oli ka nii nagu alati. Ma mõtlen selle asja üle peaaegu alati, kui hakkan sellist filmi vaatama. Mõne asja suutsin ikkagi ette ka ennustada. Näiteks selle, et peategelase perekond laevast ära saadeti. No üldiselt ma ei pettunud. Ma ootasin midagi muud, aga see mis sain oli ka hea. Ma sain oma eesti keele õpetajalt hea idee. Ma hakkan igasse postitusse panema ka seda, et mis on selle filmi(raamatu) järgi elu mõte. Selle filmi kohta ütleks, et see, et kui sul poleks lähedasi keda päästa ei päästaks sa maailma ka. Natutige sügist :)                                                                                                                          

James M. Barrie "Peeter Paan"

"Peeter Paan"

Täna lõpetasin Raamatu "Peeter Paan". Ma üllatusin meeldivalt. Kuna ma ei ole eriline fantaasia raamatute fänn, siis ei arvanud, et see raamat mulle nii meeldib. Ma isegi kaalun filmi vaatamist, aga ma kardan, et pettun siis. Eks kui ma vaatan, siis kirjutan siia ka. No ma arvan, et kui öeldakse nimi Peeter Paan tuleb kõigile ette rohelisse riietatud blond poiss. Peeter on poiss, kelle vanusest ma väga aru ei saanud, aga nii palju ma tean, et tal on piimahambad. Kusjuures vahepeal mulle tundus, et tema ja Wendy on kohe kindlasti vanemad kui 8 aastat. Igatahes, Peetrist siis. Ta ei kasva kunagi suureks ja elab Eikunagimaal. Ükskord tuleb ta Perekond Darlingite laste magamistuppa ja võtab pere kolm last endaga kaasa. Nendega toimuvad asjad, mis näivad unenägudena. Sellest raamatust on ka lühendatud versioone, kust on  lõigatud kohad, mis võiks lapsi segadusse ajada. Ma lugesin täispikka versiooni ja kuigi ma ei pea end enam väga lapseks, oli siiski selles raamatus kohti mida ma lugesin korduvalt üle, aga jäid mulle siiski arusaamatuks. See raamat läks ruttu, sest oli huvitav ja mu kujutlusvõime hakkas kohe tööle. Tavaliselt loen paljusid kohti üle, et olla kindel, et kujutluspilt paika peab. Ma ei teagi, mis mulle selle raamatu juures kõige rohkem meeldis, kas see võlumaailm või Wendy ema mõtlemine või see kuidas see kirjutatud on. Igatahes see meeldis mulle ja soovitan seda kõigile, sest igaüks võib seal samastuda mingisuguse tegelasega. Ma soovin, et ka mina oleks saanud väiksena Peetriga ära lennata :)

"Uljas Ratsanik" ("The lone Ranger")

Johnny Depp Tontona

Täna käisin klassiõega vaatamas filmi Uljas Ratsanik. treiler. Kuna ma olen suur Kariibimere piraatide fänn ja see film oli samadelt režisööridelt, ootasin ma sellest päris palju. Ja pluss mängis seal ka mu lemmik näitleja Johnny Depp. Ega ma ei pettunud. Film oli päris hea. Seal oli palju tapmisi (mitte et see kõige tähtsam oleks) ja süžeeliin oli väga põnev. Samuti ei olnud see selline film, mille lõpp oleks etteaimatav. Lõpus oli kõik täitsa pahupidi.  Mulle meeldis selle juures ka see, et kui ma vaatasin treilerit, arvasin ma sellest filmist hoopis midagi muud. Üllatusmoment oli hea. Nooo mis siis sellest veel rääkida. Pean tunnistama, et algus oli minu arvates natuke igav, aga see-eest see kompenseeriti lõpus. Näitlejad olid head, Johnny Depp oli, nagu alati, tasemel. Terve saal kajas enamus filmi aja naerust. Ja seal oli ka  ehmatuslikke kohti. Võib öelda ka, et see oli täitsa sarnane praeguse aja poliitikale. Üldiselt jäin kinos käiguga rahule. Seda ma ei tea, kas ma selle DVD ka endale muretsen, aga kaldun arvama, et jah. Soovitan seda kõigile. Aga seda ma ütlen küll, et piraadid olid paremad.

Tono ja John

Anne Franki päevik

Anne Franki päevik. Tagakoda

Juunis lugesin ma läbi Anne Franki päeviku. See on... Mul ei ole lihtsalt sõnu. See on aus, rõõmus, naljakas, kurb ja traagiline lugu, ühest tüdrukust ja veel seitsmest inimesest.
Anne Frank on teismeline juudi tüdruk, kes elas teise maailmasõja ajal. Ta läks koos oma pere, Van Pelsi pere ja härra Pfefferiga peitu. Tagakotta. Võite minna seda kohta vaatama, kas Amsterdami, või oma arvuti kaudu: Tagakoda , vaadake ka Anne Franki lehekülge: http://www.annefrank.org/
See raamat... ma nutsin selle raamatu lõpus, kui lugesin sealt, et nad võeti kinni ja et lõpuks surid nad kõik peale Anne isa Otto. Kõige rohkem kurvastab mind see, et Anne ja ta õde surid kõigest kuu aega enne, kui nad päästeti. Ma vaatasin ka filmi youtube'st ja kui see läbi sai, ma lihtsalt nutsin. Tavaliselt ma ei nuta väga, aga mõte sellest, et see juhtus päriselt, teeb selle minujaoks lihtsalt nii ebaõiglaseks. Ma tean, et ma ei saa seda muuta, aga siiski. Kes on Hitler, et otsustab lihtsalt, et juudid ei ole inimesed? Okei, kaldun teemast kõrvale, aga see aeg on lihtsalt nii kurb ja õudne ja minu jaoks on tolerantsus väga tähtis, niiet ka sellepärast ei meeldi mulle see.
Kui ma mõtlen, mida Anne kirjutas päevikusse oma perest ja kõigist kellega ta seal oli, tundsin ma, olgugi et ta kirjutas neist vahel ka halvasti, ta siiski hoolis neist. Võibolla on asi ka selles filmis. Lisan lingi, see on kaheosaline :Filmi 1. osa. ja Filmi 2. osa. Väga eriline side oli tal Peteriga. Ja oma isa armastas ta ka väga ja hoolimata sellest, et ta kirjutas oma emast halvasti ja ei võtnud teda emana, usun ma, et hoolis temast siiski.
Praegugi kirjutades tuleb pisar silma. Mõeldes, mida nad pidid läbi elama. Kaks aastat ei saa õue minna, ei saa korralikult süüa, pead oma tundeid alla suruma, sest muidu läheb seal olek nii teistele, kui ka temale raskemaks, eriti veel kui oled teismeline. Anne on seal ju minu vanune. Ta oli väga tugev, enesekindel, rõõmsameelne, sügav ja iseseisev. Tal olid unistused, millest ainult üks täitus: Ta päevik trükiti ja seda on tõlgitud vähemalt 60 keelde. Ja kuigi teda ei ole enam meie seas, räägivad temast paljud. Soovitan seda raamatut kindlasti. Ükskõik kui vana sa oled on see raamat vaja läbi lugeda.
Anne jääb mulle alatiseks meelde! :)

Anne Frank

Esimene postitus: Margus Karu "Nullpunkt"

Hei!
Mulle meeldib väga lugeda ja kinos käia ja veel rohkem meeldib mulle raamatute ja filmide üle arutada, aga kuna mul ei ole väga kedagi kellega arutleda, siis mõtlesin teha selle blogi, kuhu saan kirjutada viimati loetud raamatutest või viimati nähtud filmidest.
Esimene postitus on raamatust "Nullpunkt". Me pidime koolis suveks valima endale kolm raamatut, mida lugeda tahame. Üks neist oli mul "Nullpunkt".
Enne lugemist, ei osanud ma sellest väga midagi arvata. Teadsin, et seda kiidetakse väga ja otsustasin lugeda. Ma ei kahetse. Raamat on väga hästi kirjutatud ja olenemata sellest, et seal on üle 300 lehekülje, läheb see väga kiiresti. Mulle meeldib väga selle raamatu juures see, et kui ta rääkis mingist sündmusest, siis ta pani meenutustena midagi ka minevikust. Mulle meeldis ka see, kuidas peatükid olid ära jaotatud, ehk sis algasid miinusest ja lõppesid plussis ja vahepeal oli nullpunkt. Illustratsioonid olid ka kenad.

"Nullpunkt"

See raamat on alguses täiesti masenduses noore kirjutatud, selline nagu praegusel ajal miskipärast kõik raamatud on. Aga Lõpus on see rõõmus, naljakas ja see annab palju eneskindlust juurde noorele, kellel on sarnane seis ja arvab, et ei saa sellest kunagi välja. Pean nõustuma Jim Ashileviga, Selline raamat võib päästa elusid, sest kuigi see võib olla huvitav ja naljakas ja põnev, paneb see raamat sind oma elu üle järele mõtlema ja paneb sind tahtma midagi muuta. See on väga hea raamat ja ma arvan, et iga noor ja ka täiskasvanu võiks selle läbi lugeda. Nautige suve :)